Tbilisi

Tbilisi on nigut pealinn ikka. Elu keeb, autod tuututavad ning liiklus on Gruusiale omapäraselt aktiivne. Huvitav on see, et foorituled unustatakse tipptundidel ära ning ristmikel hakkavad reguleerima politseinikud. Ära ei tohi unustada, et ringteel sõitjal pole eesõigus, nagu meie harjunud oleme. Tegelikult on siin alati väledamal eesõigus. Autosid on ikka kahte tüüpi, kas ilged romud, või eriti tuunitud mersud ja bemmid. Mersu on siin suht populaarne. Nägin isegi taksot mis oli AMG kupee vist. Noh, aga eks ka meil ole selliseid kombeid mis neile naeruväärsed tunduvad. Kui sa tahad ikka soliidsust säilitada, siis ei tohi mees panna jalga lühikesi pükse. Müstika mu jaoks, sest siin on nii soe. Jah päike lajatab lagipähe ja 29 on varjus. Tbilisi ise asub mägede vahel, seega tuul mis siin puhub on kah väga soe. Samuti minu arust on näha ka linna kohal sudu, sest egas vanad rekka laadsed tooted ja ka 70nendate nõukatehnika ei aja just vähe tossu välja. Sättisime ennast öömajale. Muidugi tingisime ka hinda ja tegime haledat nägu. Mõjust vist küll, kuigi eks pealinn ole ikka ja alati omast hinnaklassist. Pakkisime asjad lahti ja läksime linna peale jalutama. Pärast selgus, et päevane jalutuskäik oli üks 10km pikk.  Sattusime muidugi kohaliku McDonaldsi peale.

Ei käi me suurt Tartuski neid saiu söömas, siis miks peaks siin. Aga see plats mille kõrval too asus, omas Wi-Fi leviala nimega "Tbilisi Loves You". See on linna avalik internet. Üldiselt on siin täitsa kaardimakse olemas ja tanklates kah toimib see ning ka wifi pole mingi uudis. Hotellid ja kohvikud seda ikka pakkuvad, iseasi kas teie arvuti suudab sellesse sisse logida. Edasi kõndides hakkasid tänavakaubitsejad. McDonaldsi kõrval asub Gruusia Teaduste Akadeemia, mille trepil müüdi veinisarvedest kuni kohapeal maalitud ikoonideni.  Kesklinn on ilus. Tegelikult on terve Tbilisi ilus linn. Huvitavad majad ning omapärase kujundusega sillad.

Õhtusel ajal on tore vaadata, kui populaarsed on siin maal igasugused LED vigurid. Konkreetsel sillal oli tuhandeid LEDe mis õhtul virelesid ja vilkusid. Sõitsime ka CableCar viguriga mäe otsa, et saada korralik ülevaade linnast. Võimas oli. Sõit ise maksab 1 lar üks ots.  Mäel käidud ja kordinaat paika pandud, suundusime ilmselt Tbilisi kõige massiivsema kiriku juurde.

Huvitaval kombel on kirikuvärava kinni parkinud taksod, kes sind kohe kuhugi viia tahavad ning alati on mingi kerjusvanaeit, kes suht jõuliselt sinu raha tahab. Seda siis mingites rahvarohketes kohtades. Mägikirikud on ikka pühapaigad. Tagasiteel sihtisime ennast jälle sinna turutänavasse, kust siis Madli ehteid ostis. Tingimine käis asja juurde ning nüüd on tal mäekristall kaelas. Ahjaa, turgudest niipalju, et kohalik linnaosa park, kus ka meie hotell on, on samuti nagu turuplats. Kaubeldakse kõigega. Vanad ja ka uued fotokad, ordenid, vaasid, linikud, autostereod, kõlarid jne jne. läksime meiegi kauplemise ohvriks ja nüüd meil on kasutamata, aga mitte kõige uuem polaroid kaamera. Uhke. Saab pärispilte teha. Maksma läks too masin Kuskil 13 euro kanti. Tbilisi on tore linn. Tõeline turistikas. Vabalt saab inglise keelega hakkama. Kui tänaval näete heakorra eest hoolitsemas oranzis tunkedes mehikesi, siis nemad on ka giidi eest. Oskavad tavaliselt mitut keelt ning on lahkesti nõus jätma oma kraamimise ja teid juhatama kuhu vaja. Tore on siin, aga palav. Ja üks kloun kah.